unenägu

hoolimata sellest, et ma kole pikalt magasin...nägin, tähendab ma mäletan unenägu

asjalood olid siis niimoodi, et ma olin eestis tagasi ning olin oma ristivanematel kerstil ja ennul külas..Mul oli seljas hirmus rasked ja suur seljakott (seda ma enam ei mäleta, kuhu maha ma selle sokutasin), aga järgmine hetk olin köögis, see vana armas köök ning tõmbasin nendega koos sigarillosid...köök oli sellises mõnusas suitsuvines ning kersti siis rääkis, et ta ikkagi igatses mind...mille peale ma neid mõlemaid kallistasin ja laususin, et kuulge, te olete ju päris head ristivanemad...

ja selle peale ärkasin üles...
kui eestisse jõuan, siis lähen neile päriselt ka külla...